Keskaeg

Keskaeg  on ajalooperiood  vanaaja  ja  uusaja  vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku  5. sajandist   15. sajandini  ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Varakeskaeg (5.–11. sajand) Redigeeri feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Redigeeri kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) Redigeeri keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine

476 Lääne-Rooma riigi langusega toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osakaal hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”. 6. sajandil need rühmitati kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika triivium: grammatika, retoorika, dialektika Esimese ülikooli loomine aastal 1088 Bologna, Itaalias. Pariisi ülikool loodi 1160. Oxfordi ülikool loodi 1190. 1232 rajati inkvisatsioon (kirikule allunud kohus ja selle eesmärk oli ketsereid veenda oma seisukohtadest lahti ütlema) Inglismaal tehti 1391 pärisorjadele ülikoolis käimine seadusega keelatuks. Aastaks 1400 käisid ainult 1/3 aadlikest ülikoolis. 1445-1446 leiutati trükipress, mille abil ei pidanud enam igat raamatut käsitsi kirjutama ning kirjasõna jõudis rohkemate inimesteni kui varem. 1456 trükiti esimene trükitud raamat, Piibel. Aastaks 1500 oli igas suuremas linnas grammatikakool.

Keskaja kasvatus ja haridus Keskaeg (ld medium aevum - vaheaeg) oli ligi tuhandeaastane periood (5.-15. saj). Ajastu algust seostatakse Rooma riigi langemisega (476) ja lõppu Ameerika avastamisega (1492) või reformatsiooniga (1517).  Keskaja haridus oli sajandeid kiriku suunata. Hariduse eesmärk oli hoopis teine võrreldes eelneva antiikajaga, sest hariduse põhisisu oli teoloogiline kasvatus. Samas hariduse korraldus määrati antiikaja koolisüsteemi eeskujul ja õpetus käis läbi seitsme vaba kunsti. Seitse vaba kunsti, ladina keeles septem artes liberales , jagunes trivium ja qadrivium . Triviumi alla kuulusid grammatika (ladina keeles lugemine ja kirjutamine), retoorika (ilukõne õppimine) ja dialektika (vaidluskunst). Quadriviumi alla kuulusid aritmeetika, geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused), astronoomia (ajaarvamine) ja muusika.  Pildi asukoht https://www2.naz.edu/dept/philosophy/liberal-arts-resources/classical-images-gallery/ Keskaja inimest õpetati tundma hirmu